Meid ümbritsevas taimeriigis pole teist nii sitket ja kohanemisvõimelist taime kui võilill. Seega peab taim sisaldama bioloogiliselt väga tugevaid ühendeid, mis tagavad niisuguse vitaalsuse. Mikroelementide rohkuselt ületab võilill ükskõik millise teise köögivilja. Viimastel aastakümnetel ongi võilillest saanud köögivili. Euroopas kasvatavad seda peenral prantslased, inglased ja itaallased, samuti kogub võilill populaarsust Ameerika Ühendriikides. Salatina ja toidulisandina tarvitatakse noori lehti ja õisi (viimaseid ka marineeritult), juurtest aga saab head kohvi. Seega kõlbab tarvitada kogu taime. Võilille kui ravimtaime reputatsioon on samuti kõrge, seda on soovitatud tarvitada nahahaiguste puhul, maksa ainevahetuse parandamiseks, seedenäärmete ergutamiseks, lümfinäärmete põletiku raviks.Võilille, eriti juurte keemiline koostis sõltub suuresti aastaajast. Sügiseks koguneb juurtesse hulganisti – kuni 40 % polüsahhariidi – inuliini. Kevadeks selle hulk küll kahaneb, asendudes levuloosiga. Bioloogiliselt aktiivseks muudavad võilille mõruglükosiidid, steriinid, lipotroopsed ained koliin ja letsitiin. Lehed ja õied on rikkad vitamiinide, mineraalsoolade ja mikroelementide poolest (raud, magneesium, fosfor, kaltsium). Võilillele on ainuomased ravivad mõruained, mis stimuleerivad mao- ja soolenäärmete tegevust, soodustades toidu paremat seedimist ja imendumist verre, suurendavad sapieritust ja langetavad vere kolesteroolisisaldust. Võilille soovitatakse sapi- ja neerukivitõve puhul ja et taimel on soolasid väljutav toime, siis ka reuma ja podagra raviks.Suvel tasub korjata võililleõisi ja valmistada neist siirupit. Selle meeldivat maitset armastavad ka lapsed, kuid eriti soovitav on võililleõitest valmistatud siirup sapipõie ja ainevahetushäirete all kannatajatele. Siirupi valmistamiseks tuleb võtta 8 peotäit võililleõisi, panna keedupotti, lisada 1,5 l keeva vett, maitsestamiseks mustsõstra- ja kirsilehti ning lasta seista kaane all 12 – 18 tundi. Seejärel kurnatakse vedelik, õitest pigistatakse välja viimne vesi, lisatakse soovi järgi 0,5 – 0,75 kg suhkrut ja pannakse vedelik nõrgal tulel keema. Pooleteise-kahe tunni jooksul valmib siirup, mis valatakse purki ja pannakse külma maitsmisaega ootama. Tarvitatakse enne sööki üks kuni kaks supilusikatäit päevas.Juurtest valmistatakse tõmmist, mida võib tarvitada ka kõhukinnisuse ja vähese maomahla korral. Lihtsam on võtta enne sööki üks dessertlusikatäis peenestatud juurepuru ja loputada veega alla. Seda võivad tarvitada haiged, keda vaevab sapipõis, verenõrkus, kõhukinnisus ja väsimus.Võilillekstrakti preparaadina, mida küll harva, kuid vahel siiski on apteegist saada, tohib tarvitada pärast nõupidamist arstiga.